Rhodos
Pindala. Kreeka pindala on 131 940 km², Kreeta saare pindala 8336 km², Santorini saare pindala 73 km², Rhodose saare pindala 4000 km², Halkidiki poolsaare pindala 2918 km².
Pealinn.Ateena (4507324 elanikku, 2007. a).
Geograafiline asend. Kreeka asub Euroopa kaguosas. See Balkani poolsaare lõunaosa hõlmav riik on alati olnud Euroopa ja Väike-Aasia ning Euroopa ja Aafrika vaheliste teede sõlmpunktiks. Kreekale kuulub umbes 2000 saart, mis moodustavad 19% riigi territooriumist. Kreeka suurimad saared on Kreeta (Vahemeres), Euboia, Lesbos, Chios ning Küklaadi, Põhja- ja Lõuna-Sporaadi (Egeuse meres) ja Joonia saarestikud (Joonia meres). Põhjas piirneb Kreeka Albaania, Makedoonia Vabariigi, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka läänerannikut uhub Joonia meri, lõunarannikut Vahemeri ja idarannikut Egeuse meri. Riigil on 1210 km maismaapiiri. Kreeka rannajoone pikkus on 13 676 km. 70% riigi territooriumist on mägine (kõrgeim tipp on 2917 m kõrgune Olümpose mägi).
Kliima. Kreekas valitseb vahemereline kliima – talv on siin soe ja niiske, suvi kuum ja niiske. Kõige kauem püsivad ilmad soojad Kreeka suurimal saarel Kreetal. Kreeka lõunarannikul saab ujuda aprilli keskpaigast novembrini. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mil õhutemperatuur tõuseb peaaegu terves riigis 40°C-ni. Enamikus Kreeka piirkondades algab vihmaperiood umbes novembri keskel ja lõpeb veebruaris.
Rahvastik. Kreekas elab 10 706 290 inimest (2007. a). Kreetal on elanikke 623 666, Santorini saarel 13 670, Rhodose saarel 117 007 ja Halkidikil 109 587 (2007. a).
Keel. Kreekas räägitakse kreeka keelt. Tänapäeva kreeka keel (uuskreeka keel) erineb suuresti antiikajal kasutusel olnud kreeka keelest. Nüüdsel ajal õpivad kreeklased kahte keelt: vana kirjakeelt ja uut kõnekeelt. Kreeka kuurortlinnades saab hõlpsasti hakkama inglise, itaalia, prantsuse ja saksa keelega.
Religioon. Kreeka on ainus ametlikult õigeusklik riik maailmas. Kirikuteenritel on kreeklaste elus tähtis roll – pühamehed on ühiskonnas tunnustatud liidrid. Kreeka palvekodades ei tohi olla skulptuure, lubatud on üksnes pühakute pildid ehk ikoonid. Suurem osa (98%) Kreeka elanikest on kreeka õigeusklikud, 1,3% moodustavad moslemid ja 0,7% muude religioonide esindajad.
Riigikord. Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11. juunist. Kreeka seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Saadikutekoda (Vouli ton Ellinon). 300 parlamendiliikme (välja arvatud 12 riigideputaati) määravad ametisse poliitilised parteid vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kreeka riigipea on president, kelle valib parlament. President valitakse viieks aastaks ja mitte enam kui kaheks ametiajaks. Riigi seadused kiidab heaks president. 2005. aasta märtsist on Kreeka president Karolos Papoulias. Täidesaatev võim kuulub Kreekas ministrite kabinetile, mille määrab ametisse president. 2004. aasta märtsist on riigi peaminister Costas Karamanlis. Kreeka valitsuse koosseisu kinnitab president, kandidatuuri aga seab üles peaminister. Kreeka on jaotatud kolmeks piirkonnaks ja 51 maakonnaks. Riigi tähtsamad parteid on valitsev konservatiividepartei ND, sotsiaaldemokraatlik PASOK, kommunistlik partei KKE ja vasakpartei Synaspismos.
Majandus. Kreeka on kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Väliskapital (peamiselt USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia oma) investeeritakse põhiliselt mäendusse, laevaehitusse, keemiatööstusse ja transporti. Tööstustoodang moodustab 30% SKP-st. Kreekal on vähe loodusvarasid. Sellest aspektist vaadatuna on Kreeka Euroopa Liidu vaeseim riik. Kreeka vanimad tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetööstus: kergetööstuskaupadest toodetakse villaseid, puuvillaseid ja sünteetilisi kangaid, samuti vaipu, toiduainetest veini, õli, suhkrut, puuviljakonserve ja mahla. Tähtsamatest kultuuridest võib välja tuua tubaka (eriti kõrge kvaliteediga on Makedoonia ja Traakia tubakas) ja puuvilla, mida kasvatatakse Tessaalia, Makedoonia, Traakia ja Ipeirose tasandikel. Peloponnesose poolsaarel, Kreeka läänerannikul ja lõunapoolsetel saartel kasvatatakse palju viinamarju, tsitruseid (eriti apelsine ja sidruneid) ning oliive. Korintose lahe kaldal ja Kreeta saarel kasvatatakse viinamarju, millest saadakse rosinaid. Kreeka on Hispaania ja Itaalia järel õli tootmise poolest maailmas kolmandal kohal.
Maavarad. Ateena, Ptolemaise ja Florina lähistel,samuti Euboia saarel ja Peloponnesose poolsaarel kaevandatakse pruunsütt, millest suur osa läheb elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja Peloponnesosel leidub püriiti, Halkidiki poolsaarel, Euboial ja Lesbosel magnesiiti, Aliakmonose jõe ja Teeba ääres kroomimaaki, Milose saarel baariumi, Korintose lahe kallastel boksiiti, Peloponnesose poolsaarel, Drama juures ja Androse saarel pisut mangaanimaaki. Egeuse mere saartelt ja Peloponnesose poolsaarelt saadakse marmorit.
Toit. Traditsiooniderikkas kreeka köögis on oluline roll oliividel, feta-juustul, veinil, aedviljadel, mereandidel ja lihal. Nagu enamikus Lõuna-Euroopa maades, on ka Kreekas hommikusöök tagasihoidlik – hommikueineks pakutakse teed, kohvi, mahla, leiba, võid, moosi või mett ning saiakesi. Õhtusöök on siin seevastu väga rikkalik ja toitev. Kreeka rahvustoidud on rasvased ja sisaldavad ohtralt maitseaineid. Rahvustoitude valmistamisel kasutatakse palju lamba- ja vasikaliha. Praadimiseks kasutatakse peaaegu alati üksnes oliiviõli. Populaarsemad kreeka toidud on kreeka salat, naturaalsest jogurtist, küüslaugust, kurgist ja maitsainetest tzadziki kaste, muna ja sidruniga riisisupp (avgolemono), jõekala barbuni, juustuga aedviljasalatid, riisi- ja lihatäidisega praetomatid (domates gemistes), krevetid, merivähid, praetud kaheksajalad (chtapodja), praetud baklažaanid (melitsanes), puding ehk makaronisuflee (pastisio), kalamarjasalat (taramosalata). Kreekas on populaarne meie kapsarullidele sarnane roog, ainult siin keeratakse liha mitte kapsa-, vaid viinamarjalehe sisse. Üks kuulsamaid kreeka rahvustoite on moussaka, mida valmistatakse praetud tallelihast ja baklažaanist – baklažaan tükeldatakse ja praetakse oliiviõlis, seejärel pannakse baklažaanitükid kihiti koos talle hakkliha, sibula, tomatipasta ja maitseainetega nõusse, lihale ja aedviljadele valatakse purustatud juustuga bechameli kaste ning kõik pannakse ahju. Mõnikord asetatakse nõu põhja tükeldatud kartulit. Peale selle armastavad kreeklased mitmesuguseid šašlõkke, praetud kalmaare, külma kohvi (frappe). Meeldejäävat maitseelamust pakuvad ka kreekapärased magusroad, iseäranis mandlite, siirupi ja meega pirukad. Tüüpilisi kreeka rahvustoite saab maitsta tavernides.
Alkohoolsed joogid. Populaarseim alkohoolne jook Kreekas onnoor vein retsina – traditsiooniline kreeka vein, mille valmistamise tavad ulatuvad Homerose aegadesse. Sellesarnast veini ei leidu kusagil maailmas – retsina valmistamiseks kasutatakse männioksi ning kohalikke viinamarjasorte Savatiano ja Rhoditis. Peale selle armastavad kreeklased veega lahjendatud (vesi muudab joogi valgeks) aniisiviina ouzo ning kanget viinamarjaviina rakia. Kreekas toodetavat konjakit Metaxa tuntakse laialt ka mujal.
Ajalugu. Kreekas põimuvad ida ja lääne kultuurid. See Vahemeremaa on demokraatia, kunsti ja olümpiamängude sünnimaa. Riigile on nime Kreeka andnud roomlased. Kreeka pärisnimi on Ellas või Ellada, mille riik on saanud Vana-Kreeka elanike hellenite järgi, kes siin III–II aastatuhandel eKr oma tsivilisatsiooni lõid. Riigi ajaloos võib välja tuua vähemalt kaks kreeka kultuuri õitsenguperioodi: Antiik-Kreeka aeg, mis kestis Vana-Kreeka ühendamiseni Rooma impeeriumiga 146. aastal eKr, ning periood Vana-Rooma lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma impeeriumiks 395. aastal kuni Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lõpliku vallutamiseni türklaste poolt 1453. aastal. Kreeka uus ajalugu algab riigi vabanemisega türgi ikkest 1830. aastal. 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liige.
KASULIK INFO JA NÕUANDED
Elekter. Elektrivõrgu pinge on 220 V, 50 Hz.
Post ja telefon. Kood Kreekasse helistamiseks on 30, Ateenasse helistamiseks 210, Thessalonikisse 2310, Irákleiosse (Kreeta) 2810. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 07-372 + linna kood + telefoninumber.
Telefoniautomaatidest helistamiseks kasutatakse telefonikaarte väärtusega neli eurot. Telefonikaarte saab soetada kioskitest ja väiksematest kaubanduskeskustest. Postkontorid on esmaspäevast reedeni avatud 8:00–14:00 laupäeviti 8:00–13:30.
Raha. Kreekas on kasutusel euro. Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurosed paberrahatähed, samuti 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendised ning 1- ja 2-eurosed mündid. NB! Väga vähe pangaautomaate ja kaardiga maksmise võimalusi!
Pangad. Pangad on Kreekas avatud esmaspäevast reedeni 8:00–14:00, turismihooajal on enamik pangakontoreid avatud ka pealelõunal.
Kauplused. Väikeste erapoodide tööaeg ei ole kindlaks määratud, need on avatud oma äranägemise järgi, harilikult 10:00–22:00. Suured kaubanduskeskused on avatud 21:00-ni. Lõunapaus (kreeka k siesta) algab kell 14:00 või 15:00 ja lõpeb kell 17:00 või 18:00.
Joogivesi.Ärge jooge kraanivett. Nii karboniseeritud kui ka karboniseerimata mineraalvettsaab osta igast baarist, restoranist ja poest.
Jootraha. Hotellides ja restoranides lisatakse arvele jootrahaks 10% summast. Hotelliteenindajatele tuleks jätta peenraha.
Riietus. Suvi on Kreekas palav ja kuiv, seetõttu peaksid riided olema kerged, jalanõud mugavad.Mingeid erilisi ettekirjutusi riietuse osas ei ole. Kõrgema kategooria hotellides on restorani minnes soovitatav pisut pidulikumalt riietuda (meestel pikad püksid ja naistel kleit). Kloostreid külastades peaks keha kaetud olema ei tohi kanda lühikesi pükse ega lühikest seelikut.
Arstiabi. Haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Ostke enne reisileminekut tervisekindlustus. Tutvuge hoolikalt oma kindlustuspoliisis esitatud tingimustega ning selgitage välja, milline on kindlustushüvitise maksmise kord (nt millised dokumendid tuleb kindlustusseltsile esitada, kui teil tekib probleeme tervisega ning te peate oma raviarved ise tasuma). Kindlustusseltsid nõuavad osutatud raviteenuste kohta harilikult järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja ravimi ostukviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse, kui esitate kindlustusseltsile õigeaegselt vajalikud dokumendid.
Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. On soovitatav end A-hepatiidi vastu vaktsineerida. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti poole. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab Lääne Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusest aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn. Info tööpäevadel 9:00-17:00 telefonil
6598 591 .
Ettevaatusabinõud. Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur. Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada külmetushaiguseid ja kõhuhädasid. Raha, väärtesemed ja pass on soovitatav hoida hotelli seifis (lisatasu eest). Passi kaotamisel pöörduge Eesti saatkonda Ateenas.
Pildistamine ja filmimine. Riiklikult tähtsate objektide ja lennujaamade territooriumil on pildistamine ja filmimine keelatud. Pildistamiseks muuseumides ja kirikutes on vajalik eriluba.
Transport. Kreekas on väga hea teedevõrk. Ühistransport sõidab regulaarselt. Kreeka linnaliinibusside pileteid saab osta bussipeatuste kõrval olevatest kioskitest, linnadevaheliste busside piletid tuleb osta bussijuhi käest. Linnades saab sõita ka taksoga. Enamikul taksodest on taksomeetrid. Sõidu hind taksoga sõltub nädalapäevast ja kellaajast, kuid keskmiselt maksab 1 km 1 euro.
Autorent. Auto rentimine üheks ööpäevaks maksab sõltuvalt autost 45–170 eurot. Auto saab rentida vähemalt 21aastane isik, kellel on rahvusvaheliselt tunnustatud juhiluba.
Toll. Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbel, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.
Viisainfo. Eesti Vabariigi kodanikele – viisavaba, on õigus siseneda nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.
Riigi eripärad. Kreekas on ühte sulandunud lääne ja ida kultuur. Ajaloohõngulist Kreekat peetakse lääne tsivilisatsiooni hälliks, kust on pärit demokraatia, filosoofia, dramaturgia, kunst, olümpiamängud. VII sajandil eKr lõid hellenid tähestiku, mis sai hiljem aluseks kõikide Euroopa keelte tähestikele. Kreeka keel on üks vanemaid keeli Euroopas, selles on säilinud palju elemente Homerose ajast. Antiikse Kreekaga seostatakse esimesi teadaolevaid entsoklüpeediaid.
Kreekas asub kolm maailmaimet seitsmest: jumalanna Artemise tempel ning jumalate Zeusi ja Heliose skulptuurid.
1896. aastal toimusid Ateenas esimesed tänapäeva olümpiamängud, milles osales 311 meest, kuid mitte ainsatki naist.
Kreeka rannajoon (13 676 km) on pikim Euroopas. Umbes kaheksandik riigi territooriumist on mägine. Kreekas asub ainulaadne Korintose kanal, mis on rajatud mitte tasasele alale, vaid kaljusesse paika.
Hotellide eripärad.Seniajani kehtis Kreekas oma klassifitseerimissüsteem, hotellide kategooriaid tähistati järgmiste tähtedega: De Lux, A, B, C, D, E. Praegu kategoriseeritakse hotelle ümber, toimub üleminek tärnisüsteemile. Uuele klassifitseerimissüsteemile ümberlülitumine on pikk protsess ning võib kesta kuid. Novatoursi kataloogis esitatud andmed hotellide ametlike kategooriate kohta vastavad kataloogi koostamise ajal hotellide administratsioonilt saadud uusimale informatsioonile, seetõttu on mõningate Kreeka majutuskohtade kategooria tähistatud tärnide, mõningate aga tähega. Novatours esitab kataloogis lisaks hotellide ametlikule kategooriale ka täiendava Novatoursi klassifikatsiooni (väikeste gloobuste kujutised), et aidata teil valida hotell, mis teie ootustele enim vastab. Lisaks peab arvestama sellega, et paljudes Kreeka hotellides on seifi ja konditsioneeri kasutamine lisatasu eest.
Kreekas sõltub hotelli kategooria hoone asukohast, hotellis pakutavate teenuste hulgast ja kvaliteedist, toa suurusest ja selle sisustusest. Mõnikord võivad aga sama kategooria hotellid üksteisest modernsuse, sisustuse ning pakutavate teenuste hulga ja kvaliteedi poolest erineda. Kuurordi keskel asuvatel hotellidel on harilikult väiksem territoorium ja pisemad basseinid kui kesklinnast kaugemal paiknevatel sama kategooria hotellidel. Kuna kuurortide keskel on hulgaliselt poode, taverne, kohvikuid, ööklubisid ja muid meelelahutuspaikasid, kus lõbu jätkub hommikuni, soovitame sellistes piirkondades asuvaid hotelle eelkõige aktiivset ööelu armastavatele inimestele.
Kreekas leidub rohkelt bangalotüüpi hotelle ehk territooriumil laiali paiknevaid väikeseid maju, mille igal toal on eraldi sissekäik.
Kreeka hotellide (nii madala kui ka kõrge kategooria) tubades leidub ainulaadse konstruktsiooniga mööbliesemeid (voodid, lauad, kapid jmt), mis on kinnitatud toa põranda külge. Sellised mööbliesemed on harilikult välja raiutud kivist või valatud muust ehitusmaterjalist. Selliste mööbliesemete liigutamine on keelatud.
Kliendi seisukohalt vaadates on suurem osa Kreeka hotellipersonalist passiivne ega püüa külastajatele liigselt tähelepanu pöörata või nende vastu teeseldult sõbralik olla. Hotellipersonal peab au sees klientide privaatsust ega püüa külastajaid liigsete eeskirjadega koormata.
Rahva eripärad. Kreeklased on lõbus, külalislahke, temperamentne ja väga emotsionaalne rahvas. Kreeklased on niivõrd külalislahked, et vahel võib nende lahkus suisa koormav olla. Kreeka elanikud armastavad elegantselt riietuda, seetõttu ei hoia nad moodsate ja kallite riiete ning jalanõude pealt raha kokku. Samuti ei ole selle maa rahval kombeks kohvikutes või tavernides istumise pealt säästa. Kella üheksa paiku õhtul läheb siin valla ööelu, peaaegu kõik linnaelanikud tulevad kodudest välja tänavatele, kohvikutesse ja restoranidesse – ühed tulevad juttu rääkima, teised buzukimuusikat kuulama, kolmandad sirtakit tantsima.
Kreeklaste jaoks on suurimad väärtused tarkus, vabadus, armastus mere vastu, lähedased suhted perega. Kreeklased on ülimalt jutukad ja energilised inimesed, kes paistavad silma näitlejameisterlikkuse poolest – nad armastavad ülevalt ja pateetiliselt kõneleda. Tundelisust kasutavad kreeklased kui relva. Kreeklased armastavad tõeliselt palju rääkida – taksosse istudes olge valmis ära kuulama kõiki maailma uudiseid või taksojuhi terve elulugu. Kreeklastega juttu vestes on targem Küprost mitte mainida ja türklasi mitte kiita.
Palava ilma tõttu suvel on kreeklastel kujunenud iseäralik komme: kell 15–18 ei ole viisakas kellelegi helistada ega kellegagi kohtumisi kokku leppida. Neil lõõsatundidel lasevad kreeklased leiba luusse.
Huvitav teada. Kreekaskeeb elu aasta ringi ja pidudest ei tule siin kunagi puudus – lisaks traditsioonilistele kultuuriüritustele ja religioossetele pidustustele korraldatakse sel maal rohkelt erinevaid festivale. Pidustused on siin sageli seotud veinivalmistamisega. Pidudel ei saa üle ega ümber rahvatantsudest ja -lauludest ning uhketest peolaudadest, kust tava kohaselt ei puudu kunagi lambaliha. Suvel, juuni keskpaigast kuni septembrini peetakse siin vanade kreeklaste festivali, mis meelitab ligi väga palju külastajaid, kes saavad nautida etendusi antiiksetes teatrites ja lustida lõpututes pillerkaarides.
Kuna Kreeka on kuulus oma oliiviõli ja ravimtaimede poolest, viivad paljud külastajad siit kingiks kaasa oliiviõli ja mitmesuguseid taimi alates punest kuni kõikidest haigustest jagu saava diktamnuseni.
Kõik Kreeka regioonid toodavad oma veine – nii valgeid, punaseid kui ka roosasid. Turistidel tasub proovida omapärast männimaitselist veini retsinat. Peale selle väärivad kindlasti maitsmist külm kohv frappe ja salatikaste tzatziki, mida leidub igas hotellis. Tzatziki maitseaineid kaasa ostes saate kodus korraldada omapärase kreeka õhtu.
Kreekas on kombeks võõra inimese tundmaõppimiseks ta tantsima kutsuda. Kui soovite selle maa kultuuriga süviti tutvuda, tuleb kindlasti kreeka muusikat ja tantse lähemalt uurida.
Nagu teisteski Vahemeremaades, on ka Kreekas elutempo aeglane. Kreeklaste ellusuhtumist iseloomustavad sõnad „sega sega“ ('tasapisi, aeglaselt'), mistõttu kreeklased iga kord kohtumistele hilinevad, ent alati siiralt vabandavad ja veenvalt hilinemise põhjust selgitavad. Kui kreeklased ägedasse vaidlushoogu satuvad, kaotavad nad ajataju.
See Balkanimaa on teiste Euroopa riikide kõrval eriline järgmiste seikade poolest: Kreekal on suurim kaubalaevastik, sel maal suitsetatakse päevas enim sigarette (seitse sigaretti ühe elaniku kohta), Kreeka hümnil on koguni 158 eri versiooni ning Kreeka on Euroopa Liidu kõige emotsionaalsemalt ja kärarikkamalt sõna võttev liikmesriik. Kreeklased hakkasid esimestena Euroopas kandma püksirihma ja rinnahoidjat.
SOOVITUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED
Kreetal tasub külastada
Knossose paleed ja
arheoloogiamuuseumi Heraklionis, mis pajatab Euroopa iidseimast, 2000 aastat eKr eksisteerinud tsivilisatsioonist. Peale selle väärib vaatamist Spinalonga saar, mis oli kunagi veneetslaste kindluspunkt ja viimane leeprahaigete saar Kreekas. Meeldivaid elamusi pakub jalutuskäik Euroopa pikimas Samaria mäekurus ning laevareis Santorinile – ühele maailma kaunimatest ja ainulaadsematest saartest.
Halkidiki poolsaarel on teil suurepärane võimalus näha Kreeka
pealinna Ateenat, külastada 300 m kõrgusele järskude kaljutippude otsa ehitatud Meteora kloostreid Kalambakas, käia Kreeka kõrgeimal, jumalate koduks peetaval mäel Olümposel ning sõita laevaga ümber Athose mäe, mille kohta liigub palju legende ja millel elavad tänapäevani üksnes mungad ja erakud.
Rhodosel tasub teha jalutuskäik saare pealinnas Rhodoses, mis kujutab endast Euroopa suurimat keskaegset linna, kus on ajaloohõngu tunda igal sammul. Lisaks sellele väärib külastamist
Lindos – üks kolmest antiiklinnast, mis rajati muistse Rhodose riigi loomisel. Lindose akropoli ronimine pakub omamoodi elamust – siinne akropol ei jää ilu poolest kuulsale Ateena akropolisele sugugi alla. Loodushuvilised peaksid külastama
Liblikaorgu – idüllilist ja ainulaadset paika, kus juuni keskpaigast kuni septembrini lendleb palju kirjuvärvilisi liblikaid.
TÄHTSAD AADRESSID
SUURSAATKOND ATEENAS
Messogion Ave. 2-4
Athens Tower, 23rd floor
GR-115 27 Ateena
Kreeka
tel. (30 210) 74 75 660
faks (30 210) 74 75 661
e-mail:
embassy.athens@mfa.ee
http://www.estemb.gr 
