Sihtpunkt: REISID EESTIS

Väljasõit hommikul kell 9.00 kooli juurest, alustame sõitu Paldiskisse.

Päeva esimese poole veedame Pakri maastikukaitsealal, mis on Loode-Eesti geopargi tuumaala.

See ainulaadne geopark hõlmab tosin kaitseala ja kogu Balti paeklindi osa Harkust Haapsaluni.

Pakri maastikukaitseala (1451 ha) loodi 18. mail 1998. aastal ja sellesse kuuluvad ka  Väike- ja Suur-Pakri saar. Pakri hoiualal pesitseb ja peatub läbirändel tuhandeid linde, kellest kaitstakse krüüslit ja veel paarikümmet linnuriiki.

Pakri poolsaarelt algab Põhja-Eesti jugade vöönd. Pakri maastikukaitsealal on kokku kuus juga ja joastikku. Jugade viie-kuue meetri kõrgused astangud koosnevad lubjakividest.
Pakri poolsaar ja saared on rikkad kaitstavate rändrahnude poolest. Pakri poolsaarel 18 suurt, üle kümnemeetrise läbimõõduga rändrahnu. Pakri neemel on arvukalt kivikülve. Klindi nõlval avaneb arvukalt allikaid. Panga jalamil kasvav mets kuulub metsakaitsealade ja Natura 2000 võrgustikku. Pakri kaitse- ja hoiualal elab 138 liiki linde, 6 liiki kahepaikseid ja 12 liiki imetajaid.

Külastame Peetri kindlust (Muulamäed). Kindluse ja sõjasadama rajamist alustas Peeter I 1718.a. Ehitati välja Pakri neeme poolne kindlus. Vallikraaviga bastionaalne kindlus on paest välja raiutud. 1768.aastaks valminud kantsi mõõdud olid 447×1067 m Ehitusel töötasid sunnitöölised. Ehitustööde alguses oli asula nimi Rogerwiek, mis 1762 .a asendati venekeelsega – Baltiiski Port. Sealt on tulnud eestistatud vorm – Paldiski. Pakri poolsaarelt Väike – Pakri saareni planeeritud muulist valmis 2 m kõrgusena 380 meetrine lõik, mille meri on uhtunud tänapäeval Muulamägedest hästi jälgitavaks madalikuks. Siit avaneb hea vaade ka Põhjasadamale, mille rajamist kaubasadamana alustati juba 1760. 1921.a. sai sadam vabasadama õigused ja rekonstrueeriti 1924.aastaks, okupatsiooni ajal oli sõjasadam ja praegu taas kaubasadam, mis kuulub Paldiski linnale. Vee sügavus sadama basseinis on 5-7 m ja sadam on praktiliselt jäävaba. Muulamäed olid enne sõda rahvapidustuste paigaks.

Pakri Tuletorni.  Tuletorni taga, metsas on säilinud militaarrajatisi 1940.aastast. Neemel on näha ka kindlustiste varemeid I ja II Maailmasõjast.

kell 13-14.00 lõuna Peetri Tollis.

Peale lõunat tutvume linnaga.

1870. aastal valmis Paldiski – Keila-Tallinn-Tapa-Narva-Gattšina-Tosno  raudteeliin ehk BALTI RAUDTEE. Paldiski raudteejaam oli selle läänepoolseks lõppjaamaks. Jaamahoone on alles. Näeme seda.

Raudtee oli esimene läänesuunaline raudtee Vene tsaaririigis. Seda mööda saabus suviti Peterburist ka palju supelsaksu nii Tallinna kui ka Paldiskisse.

1962. aastal loodi Paldiskisse NSV Liidu mereväe tuumaallveelaevade Õppekeskus nr 93 – Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus. 1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja salastati. Isegi linna elanike arv umbes 14 000 oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Õppekeskuse reaktorid seisati juba 1989. aastal ning tuumkütus eemaldati 1994.

Paldiskis asub ka Tallinna Sadama suuruselt teine kaubasadam.

Paldiski Lõunasadama territooriumil on Tööstuspark. Sadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele.

Otseühendus on paljude Lääne-Euroopa sadamatega.

Kell 17.00 alustame kojusõitu

Hinnas on

ekskusrsioonid.

Pakri tuletorni külastus.

Lõunasöök

Buss

giiditeenus

Lisatasu eest:

Soovi korral Amandus Adamasuni Ateljeemuuseum.

Meie instagrami feed #scandinaviantours #koolireisid
Sotsiaalmeedia

See on mugav võimalus olla meie tegemistega kursis!

0
Connecting
Please wait...
Saada sõnum

Vabandame! Me ei ole praegu siin. Jätke sõnum ja võtame Teiega esimesel võimalusel ühendust.

Nimi
* E-mail
* Kirjeldus
Sisene

Küsimusi? Me oleme siin. Saatke meile sõnum!

Teie nimi
* E-mail
* Kirjeldage situatsiooni
Me oleme siin!
Tagasiside

Aidake meil paremini Teid aidata! Teie tagasiside on meile oluline!

Kuidas hindate meie abi?